Turniiri ajalugu

Esimene „Võru Kevade” judoturniir toimus 1996. aastal. Lisaks üldisemale judo populariseerimise ideele, oli korraldajate sooviks, et oma klubi tugevamad võistlejad saaksid võimalikult paljude vastastega kodusel turniiril võistelda. Võru Spordikoolis toimuval turniiril olid võistlustules alla 12-aastased poisid. Esimesel judoturniiril võistles 136 judokat kaheksast Eesti judoklubist. Järgneval aastal peetud võistlust saab lugeda juba rahvusvaheliseks turniiriks, kuna olid esindatud soomlased Lahti judoklubist ning lätlased Valka linnast.

1998. aastast alates peetakse turniiri eraldi poiste ja tüdrukute arvestuses, tollel aastal osalesid võistlusel kolme riigi judokad. Alates 1999ndast aastast on võistlejate arv järk-järgult kasvanud ning võistlus on olnud tähtsaks jõuprooviks enne mais peetavaid noorte Eesti meistrivõistlusi.

2006. aastal peetud XI judoturniir tõi kaasa endaga mitmeid uuendusi: esmakordselt toimus võistlus uues Võru Spordikeskuses ning lisaks sai alguse rahvusvahelise treeninglaagri traditsioon. Tänu uuele spordihoonele oli võimalik võistlust korraldada kolmel tatamil, mis aitas kaasa sujuva võistluse korraldamisele. Toona võistles täistribüünide ees üle 300 judoka seitsmest riigist. Võistluse taset tõstis ka asjaolu, et „Võru Kevad” oli määratud nii Eesti kui Leedu A-klassi judokatele koondise katsevõistluseks.

XII noorte judoturniir „Võru Kevad” oli nii korraldajaklubile Rei kui ka külalistele järjekordne samm turniiri taseme tõstmisel. Nagu viimastel aastatel tavaks, andis see eri riikide noorte rahvuskoondistele ja sinna pürgijatele hea võimaluse ennast tihedas konkurentsis proovile panna. Leedu ja Eesti noortele oli „Võru kevad” üheks kontrollvõistluseks Euroopa tiitlivõistlustele pääsemiseks. Konkurentsi pakkus tugev Rootsi noortekoondis. Poola, Venemaa, Läti ja Suurbritannia olid esindatud klubide tasemel. Kahe pika päeva jooksul käis tatamil kokku ligi 400 noort judokat. Nende teenindamine nõudis korraldajailt suurt pingutust ning poleks võimalik olnud ilma korralikku kollektiivita. Alates 2007. aastast korraldatakse turniiri lõppedes kahepäevaseid rahvusvahelisi treeninglaagreid.

2008. aastal peetud XIII „Võru Kevad” turniiril sündis senini kehtiv osalejate maade rekord. Kohale olid sõitnud 9 riigi esindajad. XIV „Võru Kevad” jäi paarist eelmisest turniirist osalejate arvu poolest veidi hõredamaks, kahe päeva jooksul käis Võru spordikeskuses tatamil 300 noort sportlast kaheksast riigist.

Viimastel aastatel on „Võru Kevad” võistlustel võistelnud A-ja C-klassi judokad, ent 2011. aastast kuulub see turniir Eesti Karikasarja etappide hulka ning seega astuvad kahel päeval üles D-, C-, B- ja A-klassi judopoisid ja-tüdrukud.

„Rei” klubi kasvandikest on turniiril kõige edukam olnud Taago Lehiste (4 kulla, 3 hõbeda ja 1 pronksmedaliga), talle järgneb napilt Christine Kattai ( 4 kulda ja 3 hõbedat). Kokku on „Rei” klubi kodusel võistlusel võitnud 127 medalit.

„Võru Kevad” judoturniir on jätkuvalt üks eesti tugevamaid noorte judovõistlusi, mis annab võimaluse ennast proovile panna nii kodumaiste kui välismaa konkurentidega. Lisaks on turniir aidanud sõlmida ulatuslikke sõprussuhteid nii sportlastel omavahel kui ka judoklubidel laiemalt. Loodame siiralt, et võistluse korraldamise tava jätkub veel aastakümneid.

Näeme Võrus!

(Suured tänud turniiri ajaloo koostamisel: Karl-Erik Org, Tõnis Org, Enno Raag ja Riho Lehiste)